Purjekas läbi kapteni silmade:

Ocean Queen on A-klassi purjejaht.

Mudeli nimeks Beneteau Oceanis 351 ja veeskamise aastaks 1997.

Nagu mudeli nimigi ütleb, siis pikkuseks 35 jalga ehk 10,6 meetrit,

Laiust 3,8 meetrit. Ja tänu tema wingkeel tüüpi kiilule, siis süvist vaid 1,6 meetrit.

Antud mudel on hinnatud nö. kruiisimis purjekana, samas ka kuna ta disainitud A-klassi purjekaks, siis saab hakkama ka väljakutset pakkuvate mereoludega.

Masti kõrgus on 15 meetrit. Grootpuri on masti rullitav, mis küll tõele au andes nõuab harjumist selle käsitlemiseks, genua on aga väga suur – mastist tekini. Enamuse tõmbejõust annabki genua. Vaiksemate tuulte tarbeks on võimalus kasutada a-sümmetrilist spinnakeri, mis küll sukaga versioon ja nõuab üles sättimiseks rohkem tegevust. Oceanis 351 on disainitud nii, et sellega on üksi üsna lihtne hakkama saada, sest kõik otsad on toodud avarasse kokpitti, kuigi – puudust on tunda vintsidest, neid tal vaid 2 tükki.

Seega on antud purjekas väga hea Läänemere rannikuvetes seilamiseks ja sadamate avastamiseks. Kuigi võiks ära mainida, et oma suuruse ja suhteliselt lameda põhjakuju tõttu, siis tugevamate tuultega randumisel tuleb olla väga hoolas. Samas tänu oma lamedale kerekujule on OC püstivus ka parem. Jõuallikana kasutab ta vana hea VolvoPenta OC on 3-kajutiline versioon (on tehtud ka 2 kajutiline), mis pakub pikematele reisidele mugavat äraolemist kuni 6-le täiskasvanule.

Purjekas läbi kaasreisija silmade:

Ocean Queen on põhimõtteliselt nagu merel hõljuv suvila, ainult et kogu aeg natuke kõigub, see eest on õine uni nagu hällis. Tehnilise nimega Beneteau Oceanis 351, aga minu jaoks lihtsalt “see valge paat, mille peal ma üritan hakkama saada”.

Ta on umbes 10 meetrit pikk, mis tähendab, et esmapilgul tundub ta hiiglaslik… kuni sa sadamas näed neid päris suuri jahte ja saad aru, et oled tegelikult ikka üsna tagasihoidlik mererahvas. Meie jaoks aga täiesti piisav selleks, et sinna mahuks ära veel 4 inimest, kolm kotti liiga palju riideid ja vähemalt üks inimene, kes küsib iga viie minuti tagant: “Kas siin vets ka on?”Tegelikult vets ikkagi on, aga esimene tunne, kui sul paha hakkab tuleb hoopis vaadata kummalt poolt tuul on ja pea üle paadi ääre suunata.

Kapten räägib muidugi hästi tähtsa näoga mingitest purjedest, kiiludest ja vintsidest. Mina olen aru saanud, et, kui tuul tuleb “õigest suunast”, siis kõik on hästi, aga kui ei tule, siis läheb enesetunne kehvaks.

Purjed ise näevad välja nagu hiiglaslikud valged voodilinad, mille ülespanek tekitab tunde, et kohe-kohe algab kas romantiline film või täielik paanika. Ja siis tuleb see hetk, kui mootor pannakse kinni… ning järsku on ainult tuul, meri ja see tunne, et elu võikski olla lihtsalt päikesekreem, gin toonikuga ja väga sassis juuksed.

Samas tugevama tuulega muutub kogu ettevõtmine kiiresti reality-show’ks “, siis hakatakse väga kiiresti otsi sikutama ja natuke valjemini rääkima. – kõik pardal olevad inimesed muutuvad järsku eksperdiks, kuigi tegelikult ei tea keegi midagi. Ah jaa kui tahad õelda nöörid, paelad, kõied, voolikud, siis purjeka peale tulles ütle otsad, siis oled juba pool purjetajat valmis. Mis kaptenisse puutub, siis teda peab kuulama.

Aga vaatamata kõigele sellele on Ocean Queen kuidagi uskumatult armsaks saanud. Ta ei ole mingi steriilne luksusjaht, vaid selline päris – natuke isepäine, natuke romantiline ja täpselt selline, mille peal tekivad kõige paremad suvemälestused.